|
Rattamatka varustus on jaotatud kaheks nimekirjaks - bussis ja rajoonis vajaminev. Rajoonivarustus jaguneb omakorda rubriikideks. Lisaks on välja pakutud mõned soovitused pakkimise osas. Kuna osi asju kasutad nii bussis kui matkal, siis on need korratud mõlemas nimekirjas. See muidugi ei tähenda, et peaksid neid topelt kaasa võtma :)
Bussivarustus
Rajoonivarustus
Pakkimine
Varustus bussis
Kui matkale minnakse lennukiga, siis pole seda bussivarustuse osa muidugi lugeda vaja. Nendeks loetud tundideks, mis lennukis veedetakse, pole suuremat midagi peale dokumentide vaja. Veelgi enam, lennuki salongi ei lubata eriti midagi kaasa võtta, kõik läheb pagasisse.
-
Kehtiv pass - soovitavalt aegumistähtaeg mitte vähem kui 6 kuud peale reisi lõppu, pahandusi pole olnud ka 3 kuuga. Alates 1. maist 2004 kehtib EL maades ka ID kaart, senise kogemuse põhjal pole ühelgi EL sisepiiril probleeme tekkinud.
-
Reisikindlustus - Eesti haiguskindlustus kehtib ka EL maades, kuid kaasas peab olema rahvusvaheline Haigekassa kaart (saab tasuta vormistada Haigekassas, vormistamine võtab natuke aega. Eesti sisene kaart välismaal ei toimi). Kui kaarti pole jõudnud vormistada, siis saab Haigekassast võtta ka ajutise tõendi. Haiguskindlustus ei korva aga visiiditasu ja mõnel pool rakendatavat nn omavastutust, ega ka transporti õnnetuskohast Eestisse, kui seda vaja peaks minema. Sestap on ka edaspidi kategooriliselt soovitatav reiskindlustus nii EL maades, kui ka teistes maades, juhus on pime. Mõnel maal on kindlustus lausa kohustuslik. Kindlustuse saab vormistada Nipernaadi kaudu.
-
Raha ja rahakaardid - sõltub riigist, kuhu minnakse. Uuri see aegsasti välja, milline on kehtiv valuuta ja millised rahakaardid toimivad. Euroopas on euro kindel valik, seda saab igal pool vahetada. Raha hulk sõltub reisi spetsiifikast ja enda kulutamisharjumusest/plaanidest. Uuri ka reisjuhi käest, millised atraktsioonid plaanis on ja mis need maksata võivad.
-
Seljariided - üldiselt on soovitatav hoida veidi lahus bussiriided ja linnariided. Bussiriided võiks olla midagi mugavat ja pigem tumedad, eriti kui armastad punast veini :). Kitsad püksid võivad pikal istumisel parajaks piinaks muutuda, enamasti on suvisel ajal bussis pigem palav.
-
Jalanõud - plätud, sandaalid on bussisõidu ajal kõige mugavamad, linnas kondamiseks soovitaks aga midagi hea amortiseeriva tallaga nt toss. Linnas lontimine tapab hullusti jalgu.
-
Padi - kui on planeeritud bussiöö, siis tasuks kaasa võtta kas kaelapadi, neid on täispuhutavaid või ka tavalisi, või siis lausa suurem padi. Patja on hea kasutada ka istumise mugavamaks muutmiseks.
-
Magamiskott - võib vabalt üles bussi kaasa võtta, hea kasutada kas siis istumise mugavamaks muutmiseks, bussiööks ja muidugi ka maas ööbimisel.
-
Hügieenivahendid - väike käterätt, hambahari, hambapasta, niisutatud salvrätikud, tualettpaber, seebitükk - sellest peaks bussisõidu ajal piisama. Naistel on see varustus muidugi keerulisem, igasugu kreemid ja meikimise vahendid...
-
Apteek - väike hädaabiapteek võiks käepärast olla, juhuks kui nt tunned, et külmetus või pohma hiilib ligi, siis saab kohe reageerida. Põhimõte - omad haigused, omad rohud.
-
Toidukott või -kast - kastides saab toit küll vähem kannatada, samas võtavad kastid ruumi. Igal juhul peaks see ära mahtuma bussi istme alla. Igaüks komplekteerib toidumärsi muidugi vastavalt oma eelistustele, igasugu kuuma vee baasil valmistatavad kiirtoidud/pudrud, mugavad on viilutatud võileiva materjalid, jänesetoit, sakuska, etc. Kaasavõetavaga ei tasu ka üle pingutada, pole ju bussisõidu ajal erilist energiakulu ja lihtsalt igavuse peletamiseks ei tasu ka süüa. Igasugu hullult haisvad asjad on ka out :). Toidukotis võiks olla ka salvrätikud või majapidamispaber. Reisikorraldajalt uuri järgi, kas ja kui siis millal on ühissöömajad. Linnapäevadel süüakse tavaliselt linnas omal äranägemisel.
-
Toidunõud - vähemalt kruus ja lusikas, sõltuvalt menüüst ka kauss. Portselani pole mõtet võtta, plastmassist või plekist nõud on praktilised. Ka nuga võiks ligi olla ja kamba pele mõni lõikelaud.
-
Veinipokaal - ka korgitser ja avariipunn kuluvad ära. Bussisõit on pikk ja igav, sageli lühendame teed väikse veiniga. Tutvumisrituaal toimub Nipernaadi reisidel traditsiooniliselt väikse veiniga. Kui muidugi veini ei tarbi, siis pole seda vaja tähele panna.
-
Heli- ja/või pildikonservid - VHS, CD etc sinu lemmikfilmide või -muusikaga. Millised on bussi tehnilised võimalused, uuri reiskorraldaja käest. Siiski ei sobi mitte iga muusika ja film bussi. Heli kvaliteet on bussis sageli allapoole arvestust, st filmid peaksid olema eestikeelsete supikatega, kuna teksti ei pruugi väga hästi kuulda. Oma lemmikmuusikat saab muidugi egoistina kuulata ka CD-pleieriga.
-
Meelelahutus - laua- või muid mänge, mida saab bussis mängida, õhtuks ka sportlikumaid asju (sulgpall, võrkpall, indiaca, pentanque, etc).
-
Telk - pole mõtet üles vedada, pigem jätta lahtisena pagasiruumi, nii et selle kergelt üles leiab.
-
Magamismatt - kui on oodata bussiööd, siis üles kaasa, kui mitte, siis pigem pagasiruumi mahutada.
-
Pealamp - juhuks kui ööbimispaika jõutakse pimedas või ka pimedas bussis orienteerumiseks.
Varustus rajoonis
Päeval liikumise ajal
Laagrivarustus
Hügieen
Muu varustus
Päeval liikudes
-
Ratas - korralik vähemalt tagumise pakiraamiga mägiratas. Vältimaks üllatusi matkal tasuks see enne reisi lasta proffidel üle vaadata. Jama Sinu rattaga pidurdab kogu grupi liikumist. Mida kõike arvestada matkaratta juures on omaette pikk teooria. Mida kergem ratas, seda parem, alumiiniumraam on väga soovitatav. Pedaalid võiks olla kas korvidega või klotsidega, mille külge käib rattaking. Mägedes annab kõvasti juurde, kui jalg on pedaali küljes kinni.
-
Vee- ja tuulekindel jope – võiks igaks juhuks matkal kindlasti kaasas olla, kuna ilma ei või iial teada. Ideaalne on spetsiaalne läbihingav, võimalikult kerge rattajope. See ei tohiks olla paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Spetsiaalne rattajope on eest eriti tuulekindel, taga ja/või külje peal on aga lisaõhutus, tagumine osa on pikendatud ja enamasti on seal ka mõni tasku. Kui oled algaja ja lihtsal matkal, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset rattajopet hankima tõtata. Saab hakkama ka tavalise jopega, kerge mägimatkajope sobib ka päris hästi. Päris tormijope on enamasti liiast.
-
Vee- ja tuulekindlad püksid - juhuks kui on karta, et ilm täitsa ära pöörab, mis on kõrgemal mägedes alati reaalne oht. Ideaalsed püksid on läbihingavad, kerged, ilma voodrita. Sääred või vähemalt parem säär peaks olema kokku korsitav, et see keti vahele ei sattuks. Kui spetsiaalseid pükse pole, siis käivad ka kerged mägimatka püksid, sääre saab suvalise kummiga kokku tõmmata. Tormipüks on liiast. Püksid on pealmine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonist. Lihtsamal matkal ajab tavaline kilepüks või siis mistahes pikad püksid asja ära.
-
Pusa - soovitavalt mikrofliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Asja ajab ära ka tavaline fliis, mõnest teisest kangast spordidress või vana hea villane kampsun, kuigi viimased kipuvad niiskust rõiva kiu sisse koguma. Seda annab parandada, kui töötled seda Nikwaxi PolarProofiga. See muudab kiud vett hülgavaks ja veeaur ei kogune enam kangasse. Eriti hea on tuulekindel fliis. Eri tootjatel on erinevaid kaubamärke pakkuda. Sobib ka murdmaa suusadressi pluus. Need on tavaliselt eest tuulekindlad ja tagant hingavad. Pusa on keskmine osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Kui on kaasas käesoojendajad, siis võib pusast ka täiesti loobuda.
-
Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks kasutada. Hästi sobivad ka murdmaa suusatamiseks mõeldud dressipüksid, mis on eestpoolt tuulekindlad, tagant hästi hingavad. Kui on kaasas tihedama koega soe pesu või jalasoojendajad, siis pole väga oluline.
-
Käe- ja jalasoojendajad – spetsiaalsed elastsed, hästi hingavad, kuid tuulekindlad kätised ja säärised, mille saab hõlpsasti peale tõmmata, kui jahedaks kisub. On kerged ja võtavad vähe ruumi, saab kasvõi taskus käepärast hoida. Rattamatkal ei saa alati ilma valida, vahel tuleb sõita ka vihma ja tuulega.
Ülaltoodud riided annavad võimaluse kombineerida sobiva riietuse iga ilma jaoks. Kui on kuiv aga jahe saab sõita fliisiga, kui on tuul või vihm paneb peale vee- ning tuulekindla jope ja püksid jne. Käsivarte ja jalgade soojendajad annavad võimaluse dressipükstest ja pusast loobuda, samas on mõnus, kui need õhtul laagris vahetusriieteks olemas on.
-
Tagumikupehmendusega püksid – kas liibuvad ratturipüksid või tavalisi lühikesi pükse meenutavad pehmenduslapiga püksid või spetsiaalne pehmenduslapiga (võrk)pesu. Viimase eelis on see, et sellele võib peale tõmmata mistahes lühikesed või pikemad püksid ja siis näed, peale seda kui rattalt maha tuled, ontlik tsiviilisik välja. Pole ju rattamatk profivõistlus, kus kõik peab võimalikult väiksema tuuletakistusega olema, tähtsam on linnas end hästi tunda. Ka liibuvad rattapüksid võib muidugi riiete alla peita, kuid võrkpesu on paremini hingav. Kõige tähtsam aga tagumiku seisukohalt on korralik pehmenduslapp püksis:).
-
Rattasärk – tavaline puuvillane T-särk pole just hea mõte, kuna selle higistad kiiresti märjaks ja kui siis seisma jääd on tuul platsis ning tervis ohus. Parem kasutada spetsiaalset ratturisärki, mis higi kenasti eemale juhib. Paraku on poes müüdavad särgid sageli liiga "ratturisärgid", st täis igasugu tobedaid kirju. Väga hästi võib kasutada ka sünteetilist matkasärki, või siis viisaka välimusega soojenduspesu (Brynje võrkpesu väga ei sobi, näeb liiga seksikas välja :)), mis samuti juhib higi kehast eemale. Vahe ratturisärgiga on selles, et taga pole taskuid (mida pole ka matkal vaja, rattal panipaiku niigi küllaga) ja tagumine osa pole pikendatud. Eeliseks see, et sa ei näe liiga rattur välja, kui kord oled sadulast maha tulnud. Hea, kui kaasas on vähemalt üks pikkade ja üks lühikeste käistega särk. Täidab ka sooja pesu rolli, kui ilm rajuks pöörab.
-
Tuulevest - on selline vest, mille esimene osa on tuulekindel, tagumine vahel lausa võrgust. Kasutatakse särgi peal kui on vaja kuskilt laskuda. Võiks olla erksat värvi, et oleks ühtlasi ohutustvesti funktsioonis. Kokku rullituna hästi pisike asi, pane või sadula alla, kuid kasu on temast kõvasti. Kui sul on varustuse hulgas tuulekindel fliis, siis pole hädavajalik.
-
Toss või rattaking – spetsiaalne klotsiga king on vajalik, kui on vastavad pedaalid. Rattakingal on eriti mägedes tohutu eelis, siis saab ka tõmmata mitte ainult vajutada, st töötab palju rohkem lihaseid. On olemas universaalsed pedaalid, millel ühel pool on klotsi klamber, teine pool on aga nagu tavaline pedaal. Need on vast matkaks kõige parem valik. Ka korvivariant on hea universaalne lahendus. Matka jaoks on sobivaim pehme tallaga rattaking, mis näeb välja ja tundub jalas nagu tavaline toss. Kaubandusest, mitte küll Eesti omast, on võimalik leida ka klotsiga sandaale. Kui aga sellist spetsiaalset modru pole, siis saab ka tavalise pedaaliga hakkama.
-
Pearätik – saaks ehk hakkama ka tavalise puuvillase rätikuga, kuid sellel on paha omadus niiskust sisse imada ja siis on peas märg kalts. Pigem võiks hankida endale mikrokangast toru rätiku (kaubamärgid Had, Buff), mille saab erinevateks peakateteks moondada. Mikrokangas ei võta niiskust kanga sisse, vaid juhib selle eemale. Higi ei tilgu silma, ühtlasi on heaks kaitseks päikse vastu. Hea kanda nii külma kui palavaga kiivri all või ka õhtul laagris või linnas. Üks väga soovitatav asi, asendab päiksemütsi ja higipaela.
-
Aluspesu – kes ja mida kasutab :), üldiselt tagumikulapiga ratturipükste või võrkpesu alla midagi ei panda. Naiste rinnapartii taltsutamiseks sobib nt mikrokangast spordipesu.
-
Vihmariided - juhuks kui päris rajuks pöörab, hea ka laagris asju ajada. PVC kilest keebid ei pea vastu, mingist veekindlast kangast keebid on paremad, kuid kipuvad liiga lehvima/lotendama. Kui on olemas korralikud veekindlad kuid läbihingavad jope ja püksid, pole mõtete eraldi vihmakeepi üldse kaasa võtta.
-
Vahetuspapud – pole kõige olulisem, aga päris mugav, kui saad õhtul jalga puhata. Päevade kaupa sama kingaga tüütab jala hullusti ära. Võiks olla midagi kerget ja mugavat, kas tossud, plätud, sandaalid. Ka veesussid on ennast õigustanud.
-
Sokid - paar paari rattasokke, soovitavalt spetsiaalsed, võiks ligi olla. Tavalised puuvillased sokid ajavad ka asja ära, kuid eriti mugavust ei paku. Spetsiaalsed sokid on sünteetilisest kuist, mis juhib higi jalast eemale ja nii kootud, et vajalikud kohad on paksemad ning õmblused ei tee ka kitsas rattakingas haiget.
-
Rattakotid – rattakotte on erineva ehituse ja suurusega. Kõige enam on levinud tagumise pakiraami külge ja peale kinnitatavad kotid. Hea on koormust jagada esimese ja tagumise pakiraami vahel, mis on võimalik vaid juhul, kui rattal ees ka pakiraam on.
-
Lenksukott - väike kotike, mis käib ette ratta lenkstangi külge. Iseenesest fakultatiivne, aga samas päris mugav asjade paigutamiseks, mida päeval korduvalt vaja võib minna nagu nt päiksekreem, fotoaparaat jne.
-
Rattakoti kate – pole väga kriitiline, tükike kilet asendab edukalt. Vaja juhul kui väga sajuseks pöörab.
-
Tipu/linna kotike - võimalikult kerge 20-30L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis, kinnitada saab tagumise rattakoti peale, või kui on hästi õhukesest materjalist, siis kokku rullida.
-
Rattajoogipudel
-
Rattaprillid - korralikud spordipäikseprillid, neile kes ei kanna optilisi prille. Kindlasti korraliku UV kaitsega. Hoiab silma nii ereda päikse, kui sõidutuule ja igasuguste lendavate olluste eest. Kui mäest kiiresti alla tuhised, ja mingi putukas sulle silma lendab, siis võib see väga kurvalt lõppeda.
-
Prillid või läätsed - muidugi neil, kelle silmad vajavad prille. Kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga. Rattamataka oludes õnnestub ehk ka läätsi kasutada, mägedes on asi kahtlasem just hügieeni pärast. Kindlasti läätsedega koos siis ka läätsevedelik).
-
Punane vilkur – juhuks kui jääme õhtu peale või tuleb tunnelis sõita. Igasugu olematu hinnaga variante on kõik supermarketid täis.
-
Kiiver - mägedes sõites ja üleüldse üks väga oluline asi. Enamikel reisidel on see kohustuslik!
-
Rattakindad – sõltuvalt ilmast, kas poolikute sõrmedega või täis pikkusega. Aitab näpud soojad hoida. Popimate kinnaste peopesad on täidetud geeliga, mis vähendab vibratsiooni, kuid see pole hädavajalik. Sõltub sellest, milline on ratta lenkstang.
-
Tagavara sisekumm – peab olema uus ja sinu ratta mõõtudega ning soovitavalt ka ventiiliga. Tuleks hoida käepärast, et kummi vahetamiseks ei tuleks kogu kotti pahupidi pöörata.
Õhtul ja öösel laagris
-
Vahetusjalatsid - kerged plätud, matkasandaalid, veesussid vm säärast. Õhtuks võib jalg päevasest rattapapust väga vaevatud olla, hea kui on midagi, mida saab kergelt jalga kui öösel kiireks läheb telgist välja minemisega.
-
Paar sooje tudusokke – sõltub muidugi oludest, niivõrd kui neid ette ennustada saab.
-
Magamiskott - mugavuspiir 0-i ringis peaks üldiselt paras olema, aga sõltub muidugi rajoonist kus matkatakse ja aastaajast.
-
Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, kuid mistahes teine paksem matt sobib sama hästi. Mugavust hindavad inimesed võivad rattamatkale ka isetäituva mati kaasa võtta.
-
Soojendusvest – sulgtäitega või fliisist vest mida õhtujaheduses mõnus peale võtta või ka magamisel kasutada. Liiga palju teineteist dubleerivaid asju pole muidugi mõtet kaasa vedada.
-
Toimkonnakindad - tavalised robustsed töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud. Selleks et vajadusel laagripaika ette valmistada ja/või kuumade pottidega õiendada.
-
Isiklike asjade kott - selleks, et hoida oma asjad telgis korras, pole väga oluline, edukalt saab selleks kasutada ka linna/tipu kotikest.
-
Istumisalus
-
Pealamp - pähe kinnitatav taskulamp, on abiks laagritoimetuste tegemisel, hoiab käed vabad, asendab pimedas sõites ka ratta esituld. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.
-
Rattalukk – sõltub sellest, kui turvaline rajoon on.
-
Bivikott – telgi aseaine. Veekindel kuid hingav kott magamiskoti ümber. Ainult juhul, kui telki kaasa ei võta, aga peljata tuleb ka vihma. Teeb magamiskoti umbes 5 kraadi soojemaks.
Hügieen
-
Kempsupaber
-
Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole, nt peale keti tagasi peale panemist.
-
Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida.
-
Päikesekaitse kreem – faktor sõltub rajoonist, võib kamba peale paar tk kaasa võtta.
-
Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota :)
-
Sääse/kihulase kreem - sõltub eelkõige rajoonist ja aastaajast.
-
Hügieeniline huulepulk
-
Hambahari karbiga
-
Hambapasta
-
Seebitükike
-
Rätik - võimalikult kerge ja väike, need spetsiaalsed matkarätikud on üpris mõttetud asjad.
-
Küünetangid ja viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.
Muu varustus
-
Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;) ja võtavad ainult lusika.
-
Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm.
-
Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ning on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
-
Rahakott rahaga – linnas on kaelas kantav rahakott kõige universaalsem ja kindlam, sõidu ajaks võiks ta siiski lenksu- või rattakotti pakkida.
-
Mobla - muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud. Kui oled grupist lahku läinud, aitab see ehk hädast välja.
-
Fotoaparaat või video - muidugi kui oled filmija/pildistaja. Viimasel ajal on popiks muutunud digifotokad, pilte Nipernaadi senistest reisidest vaata galeriist.
-
Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud, üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.
NB! Igal matkarajoonil ja/või marsruudil on omad iseärasused, sestap konsulteeri varustuse komplekteerimisel kindlasti ka grupijuhiga. Iga asi kaalub, sestap ära unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta läbi ei saa.
Pakkimine
Kodust startides tuleks asjad pakkida selliselt, et kõik, mida ei kasuta enne matkarajooni jõudmist, on ühes ja see, mida rajooni sõitmise ajal vajad, teises kompsus ning kolmas komps on asjad, mille bussi sisse võtad.
Ainult matkarajoonis pruugitavad asjad on hea pakkida rattakotti või kottidesse ja see/need omakorda transpordikotti. Kui seda aga pole, siis suurde kilest prügikotti, mis hoiab koti terve ja puhtana. Kotile pane peale ka oma nimi. Need asjad paigutatakse bussi pagasiruumi kõige kaugemale ja üldjuhul on neile ligipääs enne kohale jõudmist keeruline.
Teise grupi moodustavad asjad, mida sõidu ajal õhtustes peatustes vaja läheb, nt magamisasjad, telk, laagririided, linnariided etc. Need võib paigutada paraja suurusega spordikotti, telk ja magamismatt/kott hoia eraldi. Kui ruumi on, siis võib magamismati/koti võtta ka üles bussi, sedasi saab istumist mugavamaks teha. Kuna igal reisil on oma iseärasused, siis jälgi ka seda, mida projekti/grupijuht selles osas soovitab. Bussi üles võetakse tavaliselt söögi-ja joogiasjad, meelelahutus, bussirõivad jmt.
Ratas võetakse lahti ja pakitakse kas spetsiaalsesse rattakotti või selle puudumisel karpi. Karpe saab igast rattatöökojast küsida, tavaliselt antakse hea meelega. karpe on erineva suurusega. Enamus rattaid õnnestub nii pakkida, et ära tuleb võtta vaid esiratas ja sadul. Lenkstang keeratakse lahti ja pannakse raami kõrvale karpi. Ka pedaalid keeratakse küljest ära ja pannakse kas karpi või siis keeratakse väntade külge sisse poole. Väiksemad detailid on mõistlik panna kilekotti ja see teipida rattaraami külge. Kui sa pole ise varem ratast reisiks karpi pakkinud, siis küsi vanematelt tegijatelt abi. Pakkimisteenust pakuvad ka mõned rattapoed.
|