Mägimatka varustus on jaotatud kaheks nimekirjaks - bussis ja rajoonis vajaminev. Rajoonivarustus jaguneb omakorda rubriikideks. Kuna osi asju kasutad nii bussis kui matkal, siis on need korratud mõlemas nimekirjas. See muidugi ei tähenda, et peaksid neid topelt kaasa võtma :). Lisaks on välja pakutud  mõned soovitused pakkimise osas.

Bussivarustus

Mäevarustus

Pakkimine

Varustus bussis

• Kehtiv pass - soovitavalt aegumistähtaeg mitte vähem kui 6 kuud peale reisi lõppu, pahandusi pole olnud ka 3 kuuga. Pass peaks olema terve, mõndel kiuslikel piirivalvuritel on komme katkise passi omanikke pommida. EL maades sobib hästi ka ID kaart.
• Reisikindlustus - Eesti haiguskindlustus kehtib ka EL maades, kuid kaasas peab olema rahvusvaheline Haigekassa kaart (saab tasuta vormistada Haigekassas, vormistamine võtab natuke aega Eesti sisene kaart välismaal ei toimi). Kui kaarti pole jõudnud vormistada siis saab Haigekassast võtta ka ajutise tõendi. Haiguskindlustus ei korva aga visiiditasu ja mõnel pool rakendatavat nn omavastutust, ega ka transporti õnnetuskohast Eestisse, kui seda vaja peaks minema. Sestap on ka edaspidi kategooriliselt soovitatav reiskindlustus nii EL maades kui ka teistes maades, juhus on pime. Mõnel maal on kindlustus lausa kohustuslik. Kindlustuse saab vormistada Nipernaadi kaudu.
• Raha ja rahakaardid - sõltub riigist, kuhu minnakse. Uuri see aegsasti välja, milline on kehtiv valuuta ja millised rahakaardid toimivad. Euroopas on euro kindel valik, seda saab igal pool vahetada. Raha hulk sõltub reisi spetsiifikast ja enda kulutamisharjumusest/plaanidest. Uuri ka reisijuhi käest, millised atraktsioonid plaanis on ja mis need maksta võivad.
• Seljariided - üldiselt on soovitatav hoida veidi lahus bussiriided ja linnariided. Bussiriided võiks olla midagi mugavat ja pigem tumedat, kui armastad punast veini ;). Nt kitsad püksid võivad pikal istumisel parajaks piinaks muutuda, enamasti on suvisel ajal bussis pigem palav.
• Jalanõud - plätud, sandaalid on sõidu ajal kõige mugavamad, linnas kondamiseks aga midagi hea amortiseeriva tallaga nt toss. Linnas lontimine tapab hullusti jalad ära.
• Padi - kui on planeeritud bussiöö, siis tasuks kaasa võtta kas kaelapadi, neid on täispuhutavaid või ka tavalisi, või siis lausa suurem padi. Patja on hea kasutada ka istumise mugavamaks muutmiseks.
• Magamiskott - võib vabalt üles bussi kaasa võtta, hea kasutada kas siis istumise mugavamaks muutmiseks, bussiööks ja muidugi ka maas ööbimisel.
• Hügieenivahendid - väike käterätt, hambahari, hambapasta, niisutatud salvrätikud, tualettpaber, seebitükk - sellest peaks bussisõidu ajal piisama. Naistel on see varustus muidugi keerulisem, igasugu kreemid ja meikimise vahendid...
• Apteek - väike hädaabiapteek võiks käepärast olla, juhuks kui nt tunned, et külmetus hiilib ligi, siis saab kohe reageerida. Põhimõte - omad haigused, omad rohud.
• Toidukott või siis ka -kast. Kastides saab toit küll vähem kannatada, samas võtavad kastid ruumi. Igal juhul peaks see ära mahtuma tooli alla. Igaüks komplekteerib toidumärsi muidugi vastavalt oma eelistustele, mugavad on viilutatud võileiva materjalid, jänesetoit, sakuska, etc. Kaasavõetavaga ei tasu ka üle pingutada, pole ju bussisõidu ajal erilist energiakulu ja lihtsalt igavuse peletamiseks ei tasu ka süüa. Igasugu hullult haisvad asjad on ka out :). Toidukotis võiks olla ka salvrätikud või majapidamispaber. Reiskorraldajalt uuri järgi, kas ja kui, siis millal on ühissöömajad. Linnapäevadel süüakse tavaliselt linnas omal äranägemisel.
• Toidunõud - vähemalt kruus ja lusikas, sõltuvalt menüüst ka kauss. Portselani pole mõtet võtta, plastmassist või plekist nõud on praktilised. Ka nuga võiks ligi olla.
• Veinipokaal - ka korgitser ja avariipunn kuluvad ära. Bussisõit on pikk ja igav, sageli lühendame teed väikse veiniga. Tutvumisrituaal toimub Nipernaadi reisidel traditsiooniliselt väikse veiniga. Kui muidugi veini ei tarbi, siis pole seda vaja tähele panna.
• Heli- ja/või pildikonservid - DVD, CD etc sinu lemmikfilmide või -muusikaga. Millised on bussi tehnilised võimalused, uuri reiskorraldaja käest. Siiski ei sobi mitte iga muusika ja film bussi. Heli kvaliteet on bussis sageli allapoole arvestust, st filmid peaksid olema eestikeelsete supikatega, kuna teksti ei pruugi väga hästi kuulda. Oma lemmikmuusikat saab muidugi egoistina kuulata ka CD-pleieriga.
• Meelelahutus - laua- või muid mänge, mida saab bussis mängida, õhtuks ka sportlikumaid asju (sulgpall, võrkpall, indiaca, pentanque, etc).
• Telk - Juhul, kui plaanis on sissesõidu marsruudil kämpas ööbida. Pole mõtet üles vedada, pigem jätta lahtisena pagasiruumi, nii et selle kergelt üles leiab.
• Magamismatt - kui on oodata bussiööd, siis üles kaasa, kui mitte, siis pigem pagasiruumi mahutada.
• Taskulamp - juhuks kui ööbimispaika jõutakse pimedas või ka pimedas bussis orienteerumiseks.

Varustus rajoonis

Päevavarustus

Öövarustus

Hügieen

Muu kola

Päeval mäes

• Tormijope - soovitatavalt läbihingavast materjalist, võimalikult kerge, vett hülgav jope. See ei tohiks olla paksu voodriga. Jope on välimine kiht nn kihilise riietumise kontseptsioonis, mis peab kinni pidama tuult ja märga, samas laskma higi kenasti välja. Kui oled algaja ja lihtsal matkal, siis pole ilmtingimata vaja spetsiaalset jopet hankima tõtata. Saab hakkama ka tavalise jopega, presendist sturmad võiks siiski ära unustada.
• Tormipüksid - soovitavalt samuti läbihingavast materjalist, ilma paksu voodrita (vt kihilise riietumise kontseptsioon). Hädapärast sobib ka õhem suusapüks. Lihtsamal matkal ajab tavaline kilepüks või siis mistahes pikad püksid asja ära. Ülalpool lumepiiri on korralikud tormipüksid siiski hädavajalikud.
• Pusa - soovitavalt mikrofliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Sellega jääb riietus suhteliselt kuivaks, st ka soojaks. Pusa on soojustuse osa kihilise riietumise kontseptsioonist.
  
• Dressipüksid - samuti soovitavalt mikrofliisist, kuid ka tavaline spordirõivas ajab asja ära. Dressipüksid on soojustuse osa kihilise riietumise kontseptsioonist. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks.
• Suusamüts (näomask) - tavaline kootud või fliisist müts. Fliis on parem sellepärast, et ei aja pead kihelema, nagu villane suusamüts kipub tegema. Hea igal matkal õhtul laagris pähe tõmmata, ööd võivad olla mägedes päris jahedad. Ülalpool lumepiiri aga kategooriliselt nõutav asi, väga suur osa inimese kehasoojusest eraldub pea kaudu. Universaalsed karmideks rajoonideks on näomask/mütsid.
• Päikesemüts või pearätt - mingi panama tüüpi müts, kui on oodata palavust ja päikest. Peaks varju pakkuma ninale ja kõrvadele, kindlasti paelaga, muidu võib tuul selle kuhugi kaugele lennutada. Väga hea asi on mikrokangast pearätt, mis hoiab pea kuivana, juhib higi eemale ja kaitseb päikse ja tuule eest.
• Pikkde varrukatega pesusärk - vajalik ülalpool lumepiiri, parim on spetsiaalne niiskust kehast eemale juhtiv pikkade varrukatega võrksärk. On kõige alumine kiht kihilise riietumise kontseptsioonis. Tavaline puuvillane T-särk pesu rolli hästi ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja siis on külmetumine kerge tulema. Tiheda koega pesusärki saab kasutada ka soojemates oludes käimiseks. pikad varrukad kaitsevad päiksepõletuse eest.
  
• Pikad pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Vajalikud vaid ülalpool lumepiiri jalutuskäikudel.
  
• Kindad/kindasüsteemid - vanaema kootud käpikud pole kõige parem valik, aga ikkagi parem kui mitte midagi. Lihtsamal matkal on kurja ilma puhuks toimkonna kinnastest küll, ülalpool lumepiiri jalutuskäigule võib kaasa võtta suusakindad või siis sellised sõrmikud, millel saab sõrmed peenema töö jaoks lahti võtta. Lisakas võiks kaasas olla soojenduskindad, mida saab panna teiste kinnaste sisse ja millega saab teha ka peenemat tööd.
  
• Matkasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid on halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks ning villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on mägimatkaja kõige tähtsamad tööriistad, siis tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad.
• Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Saabas peaks olema läbihingav (goretex, sympatex, Supetrex etc) lihtsamal matkal nahast ja riidest, karmimal täisnahast. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga tallaga, seega nn trekinguking jääb korralikul matkal lahjaks.
  
• Matkasandaalid - fakultatiivne, kuid päris mõnus, kui saad kergematel lõikudel jalga puhata, ühtlasi hea kasutada õhtuse jalanõuna.
  
• Seljakott - korralik anatoomiline, suurusega naistel 65-85L, meestel 85-110L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju mägimatkaja varustuses. Mis kõik valiku puhul oluline, see on pikk jutt. Vaata seljakottide juttu varustuse leheküljel. Seljakotti võib julgesti ka laenata üritada.
• Väike seljakott - ehk tipukotike (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse.
• Plasku - sobivad väga hästi plastikust pooleliitrised alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5L Coca pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus.
• Vihmakeep - juhuks, kui päris rajuks pöörab, kilest keebid kõlbavad vaid kontsertitel kasutamiseks. Keep peaks olema korralikust vett pidavast riidest, eriti head on mudelid, mida saab ka üle seljakoti tõmmata. Hea ka vihma ajal laagris toimetamiseks.
• T-särk - aitab ühest särgist. Kasutatakse palavama ilma puhul, päris palja ihu peal kotti kanda võib valus olla. Materjaliks võiks olla pigem sünteetiline kiud, puuvillased särgid kipuvad kiirelt hingist läbi ligunema. Kuna lühikese varruka puhul jäävad käed päikese eest kaitseta, siis kasutusvõimalused mägedes napid.
  
• Aluspesu - paar paari sünteetilisest kiust matkapesu pükse.Tavaliselt matkaoludes päris iga päev pesu ei vaheta. Ka muu spordipesu ajab asja hästi ära.
• Lühikesed püksid - võimalikult kerged, vahel läheb mäes väga palavaks. Eriti mugav variant on selline, kus sääreosad on ära võetavad.
• Ujumisriided - võimalik, et tahad sündsalt peesitada või tekib ujumisvõimalus.
• Päikseprillid - UV mägedes on tõsine asi, lume peal vaataks nagu keevitust. Korraliku UV filtriga päikseprillid peaks olema igal matkal, kõrgmäes aga spetsiaalsed lumeprillid. Kui oled prillikandja, siis on ka selliseid lumeprille, mis käivad optilise prilli peale. Lihtsamal matkal ajavad ka klipid asja ära.
• Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga.
• Prillikumm/pael - turvamaks prille juhuks, kui tuleb ette turnimist. Korralikud spordiprillid peaks kül ka ilma paelata ees püsima.
• Matkakepid - kas moodsad teleskoopkepid või siis harilikud võimalikult tugevad suusakepid, aitavad mägedes tasakaalu hoida, hõlbustab liikumist ning vähendab liigeste koormust.

Õhturiided ja ööbimine

• Kerged plätud - kõige parem kui kand käib kinni (juhul kui kaasas pole matkasandaale), hea laagris jalga puhata ja öösel vett viskamas käia.
• Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir 0C kuni -5C, ülalpool lumepiiri aga rohkemgi. Eelkõige sõltub magamiskoti valik rajoonist.
• Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, eriti kui minna lume peale, kuid mistahes teine paksem rullpeno sobib sama hästi. Isetäituvatest mattidest võiks valida nn light seeria mati, mille paksus on tavaliselt 2,5cm, kaal kuni 600gr. Standardmatid jäävad liiga raskeks.
• Bivikott - see on magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis, kui ei taheta telki kaasa võtta.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgvest, eelkõige karmimates rajoonides, ülalpool lumepiiri, lihtsamatel matkadel pole eriti mõtet. Hea ka peatuste ajal peale visata.
• Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on ka sooja andjad lihtsalmal matkal, kui ilm ära pöörab ning kasutusel köietööl. Kui ees ootab lumes toimetamine, siis seest sooja voodriga.
• Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
• Istumisalus - e persekas, iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel.
• Pikkade varrukatega särk - fakultatiivne, mõeldud tudusärgiks.
• Paar sooje sokke - nn tudusokid, juhuks kui öösel varvastel vilu hakkab.
• Seljakoti kate - tükike kilet asendab edukalt, või siis saab kasutada vihmakeepi. Eriti kasulik, kui telgi esik on väike või see puudub hoopis, st seljakott jääb lageda taeva alla.
• Pealamp - Unustame käes hoitavad lambid, pähe kinnitatavad LED lambid on saadavad tänapäeval igal pool ja igasuguse hinnaga. Väga hea, kui sellel on ka punase valguse reziim. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.

Hügieen

• Kempsupaber
•  Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole.
• Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
• Päikesekaitse kreem - võib kamba peale.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota ;-)
• Sääse/kihulase kreem - sõltub muidugi rajoonist, ülevalpool lumepiiri muret pole, aga nt Põhjamaade mägedes võib ilma selleta päris nahka pandud saada.
• Hügieeniline huulepulk
• Hambahari, hambapasta
• Seebitükike karbiga - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.

Muu varustus matkal

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;-) ja võtavad ainult lusika.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm.
• Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
• Kompass - paar tükki kamba peale.
• Veidi raha - iial ei või teada, kus mõne kõrtsi või kämpa peale sattutakse. Sõltub rajoonist, mõnel pool on mägihüttides ööbimine kohustuslik, st käib paras väljapressimine.
• Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Mobla - paar tk kamba peale, muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud.
• Fotoaparaat või video - muidugi kui oled filmija/pildistaja.
  
• Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

NB! Igal matkarajoonil ja/või marsruudil on omad iseärasused, sestap konsulteeri varustuse komplekteerimisel kindlasti ka grupijuhiga. Iga asi kaalub, sestap ära unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta läbi ei saa.

Pakkimine

Kodust startides tuleks asjad pakkida selliselt, et kõik, mida ei kasuta enne matkarajooni jõudmist, on ühes ja see, mida rajooni sõitmise ajal vajad, teises kompsus ning kolmas komps on asjad, mille bussi sisse võtad. Ainult matkarajoonis pruugitavad asjad on hea pakkida seljakotti ja see omakorda transpordikotti. Kui seda aga pole, siis suurde kilest prügikotti, mis hoiab seljakoti terve ja puhtana. Kotile pane peale ka oma nimi. Need asjad paigutatakse bussi pagasiruumi kõige kaugemale ja üldjuhul on neile ligipääs enne kohale jõudmist keeruline.

Teise grupi moodustavad asjad, mida sõidu ajal õhtustes peatustes vaja läheb, nt magamisasjad, telk, laagririided, linnariided etc. Need võib paigutada paraja suurusega spordikotti, telk ja magamismatt/kott hoia eraldi. Magamismati/koti võib, kui ruumi on, võtta ka üles bussi, saab istumist mugavamaks teha. Kuna igal reisil on oma iseärasused, siis jälgi ka seda, mida projekti/grupijuht selles osas soovitab. Bussi üles võetakse tavaliselt söögi-ja joogiasjad, meelelahutus, bussirõivad jmt.