| Matkavarustuse komplekteerimine |
|
|
|
Mida kaasa võtta ja mida mitte, see on üks esimesi muresid algaja seikleja jaoks. Kuigi iga seiklus eeldab isesugust varustatust, on siiski ka mõned üldised põhimõtted, millest pakkimisel lähtuda. Matkakolu kokkuseadmine on alati kompromissi otsimine asjade kaalu, funktsionaalsuse ja enda mugavuse vahel. Mida raskem matk, seda tähtsamal kohal on kaal. Alpinismis ja mägi/jalgsimatkamisel on kaal olulisem kui nt rattamatkal, kuigi kaalu tähtsust ignoreerida ei saa ka viimase puhul. Suusareisidel pole varustuse kaal muidugi eriti näitaja, siiski pole ükski buss kummist. Tasuks kaaluda, kas nädalaks ajaks on ikka vaja kaasa võtta kogu garderoob. Rusikareegel matkavarustuse komplekteerimisel on, et kaasa tuleks võtta mitte seda, mida võiks vaja minna, vaid ainult see, milleta hakkama ei saa. Paraku on inimesed erineval määral mugavustega harjunud. Mugavus aga kaalub. Iseenesest võiks igaüks kaasa võtta kasvõi vanaema, seda tingimusel, et ta ise tassib. Siiski on sellel isikuvabadusel piirangud. Kui inimene võtab kaasa väga palju liigset ja seetõttu ei jaksa eriti liikuda, siis takistab see kogu gruppi. On ju matkamine grupitöö ja kedagi maha ei jäeta. St ühe inimese mugavuse pärast peavad kannatama teised. Sestap on grupijuhil õigus ilmselgelt liigne kolu grupiliikme kotist ka välja visata. Samas ei tasu minna teise äärmusesse. Kogenud rändur võib hakkama saada ka uskumatult vähese varustusega ja kui taotluseks on ekstreemmatk, siis on see ehk ka põhjendatud. Enamus matku on siiski mitte ekstreemüritused, vaid pigem looduse nautimine ja enda proovile panemine mõõduka mugavuse/ebamugavusega. Tänapäeva matkavarustus võimaldab mõõduka kaaluga kotiga jääda ka mägedes valgeks inimeseks. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei pea meie arvates matkaja ilmtingimata haisema higi ja mustuse järgi ning igal sammul verd köhima. Korraliku varustuse olemasolul ja tingimusel, et seda kasutada osatakse, saab looduses ka karmimaid retki ette võtta, ilma et selle eest tervisega makstaks. Varustuse näidisnimekirjad
Kui te ei tea, mida matkal või suusareisil üldse vaja võiks minna, siis tasuks esmalt läbi töötada varustuse näidisnimekirjad. Välja on pakkuda nimekirjad järgmiste ettevõtmiset tarvis: Neist leiab loetelu asjadest, mis kindlasti peavad olema ja mis võivad olla. Lisatud on selgitused, mis ja milleks. Küllap on kõigile reisimisega kokku puutunud inimestele tuttav tunne, et midagi kindlasti ununes/ununeb maha. Selle vältimiseks/vähendamiseks on soovitatav teha sobivast nimekirjast koopia ja selgitavad tekstid peale läbilugemist ja otsustamist, millise asja kaasa pakid, ära kustutada ning üldnimetused asendada konkreetse eseme nimetusega oma asjade seast. Nt kui näidisnimekirjas on tormijope, siis pane sinna täpselt kirja, millise jope selleks retkeks kaasa võtad, nt "kollane siniste triipudega jope". Kui sellise, enda järgi kohandatud nimekirja välja trükid, siis on sul kogu aeg silme ees, mida kaasa plaanisid võtta ja koti kokkuseadmine läheb ka reisieelses sekeldamises/närvitsemises võimalikult väiksemate kadudega. Näidisnimekirjad annavad ülevaate reisija isiklikkust varustusest. Matkadel on lisaks veel grupivarustus, st asjad, mida võetakse kaasa kamba peale ja mis jagatakse põhimõtteliselt võrdselt grupi liikmete vahel. Nt köied, köök jne. Grupivarustuse eest vastutab üldiselt grupijuht, st üldjuhul ei puuduta see grupi lihtliikmeid. Lihtsalt peab arvestama, et iga liige saab peale oma isiklike asjade selga ka osa grupivarustusest ning toidust.
Mida ja kust hankida?
Kosmosetehnika on teadagi kallis. Lausa uskumatu, mida tänapäeval kõike teha osatakse, kuid kas alati on kulutused põhjendatud? Hea uudis on see, et osasid asju saab laenata kas tuttavatelt või firmadest. Kui sa pole professionaalne matkaja, siis ei tasu igat asja endale soetada. Samas on mõned asjad, mida kogenud matkaja kunagi kellegi välja ei laena, nagu näiteks matkasaabas. Ühtteist on võimalik laenutada Klubist, vaata Matkavarustuse rendi rubriiki.
|

